Pakis olev taanlane on pakistaanlane

Taani blogi nr2

Pakis olev taanlane on pakistaanlane

28.07.19 - Pühapäev - Tallinn/Kopenhaagen

Alustan kirjutamist 17:30, lennuk sõidab tõusurajale valmis. Vahetasin pere ja sõpradega viimased sõnad, hingasin viimast korda Eesti õhku. Äraminek on raske, üritan sellest mitte mõelda. Vahetusaastale mõtlemisega ei ole probleemi, olen ärevil ja kartust ei ole, aga kodust ära minemine ei ole sellest hoolimata lihtne.

YFU aastaalgusseminar 28.07-03.08 - Pühapäev-laupäev - Fyn’i saar

Lennujaama tulid vastu kaks Taani YFU vabatahtlikku, kes meid teiste vabatahtlike juurde saatsid. Seal istusime nendega mitu tundi, sest paari teise vahetusõpilase lend hilines. Õpetasime teise eestlasega ühele YFU vabatahtlikkule kuidas eesti keeles paar lauset elda ja proovisime ka ise natuke taani keeles rääkida. Lennujaamast sõitsime 2h 45min kaugusesse kooli kuue päevasele seminarile. Seal õhtul näidati kuidas Taanis voodit valmis seadakse. See oli üsna naljakas, sest see oli minu jaoks nii loomulik teadmine. Nad tõid sööklasse madratsi ja näitasid kuidas samm-sammu haaval otsast lõpuni kõike teha.

Sööklas on üldse kogu aeg huvitav, sest enne igat söögikorda räägivad nad mis toitu pakutakse, mis on söömise reeglid jne. Kõik toidud on traditsionaalsed Taani söögid. Näiteks hommikul panin enda saiale vorsti ja juustu ning sain kohe kommentaare, et neid ei panda kokku. On vaja kahte erinevat saia, üks vorstiga ja teine juustuga.

Iga päev oli meil kaks grupitundi, kus õppisime taani keelt, kultuuri ja kuidas vahetusaastaks vaimselt ette valmistuda. Need olid väga kasulikud ja nautisin neid tunde väga. Terve laagri jooksul tegime erinevaid ühistegevusi ja sain sealt väga palju uusi tutvusi- see oli laagri parim osa. Siiani hoiame kõikide vahetusõpilastega kontakti ja räägime enda kogemustest ja jagame emotsioone.

Laupäeval tulid meie host-pered, kellele pidime ükshaaval kõigi ees ennast paari lausega taani keeles tutvustama. Sealt edasi sõime peredega lõunat ja siis sõitsime juba enda peredega kodudesse. Eks esimesed päevad oli veidi imelik järsku võõras peres elada, aga umbes viie päevaga tundsin ennast juba mugavalt. Saan perega hästi läbi ja mingeid murekohti õnneks ei ole :D. Käin väga tihti jooksmas, peamiselt host-isaga. Kuna ma veel kedagi väga ei tunne, siis on see hea tegevus millega täielikku kodus istumist vältida.

Toit on samuti väga hea, seni pole olnud ühtegi söögikorda, mil mulle toit ei maitseks. Kui kõik on kodus, siis teevad kõik süüa, mitte ainult üks inimene. Noorem host-vend oskab väga hästi grillida, nii et peaaegu iga õhtusöök sisaldab mingit grillitud asja. Praeguseni olen mina laua valmis seadmise peal, ega ma ise ennast väga söögi tegemisse ei usaldaks.

Esimene koolinädal 12.08.19 - Esmaspäev - Silkeborg

Olen aus, mu ootused ei olnud väga kõrgel. Esimest koolipäeva alustasin kooli auditooriumis, kus räägiti umbes tund aega igasugust informatsiooni, aga ainuke asi millest aru sain oli see, et sain kooli korraldatud pidude Facebooki gruppi liituda. Hea seegi. Siis läksin klassi ja räägiti veel mingit infot, ikka ei saanud aru. Peale seda suunati meid õue, kus tegime klassiga ‘speed-datingut’. ehk ‘kiirkohtingut’ kus saime iga klassikaaslasega 2min rääkida, kes me oleme, mida vabal ajal teeme jne. See oli minu jaoks terve esimese päeva kõige informatiivsem osa, sest sain inimestega inglise keeles rääkida.

Ülejäänud päevad, kus on tunnid, on kõik üsna samasugused. Tulen klassi, avan arvuti, proovin paar minutit õpetaja jutust aru saada, aga sealt väga edu ei tule, õpin iseseisvalt taani keele grammatikat ja kui aju väga ära väsib, siis mängin male või vahin lihtsalt seina. Kõlab pessimistlikult, aga täpselt nii see on :D Mul on tunne, et saaksin klassikaaslastega isegi hästi läbi, aga eks kui neil on võimalus teiste taanlastega rääkida, siis nad teevad pigem seda, kui et minuga inglise keeles. Üritan hetkel iga päev keelt arendada, et saaksin lõpuks koolis räägitust aru. 

Selleks korraks kõik, nautige emakeelt ja kasvatage kartulit, siis ei nälgi.